Siit leiad stsenaristina mõned olulisemad juhised ja põhimõtted, mida uut tööd alustades ning lepingut sõlmides silmas tasuks pidada.
Avatud suhtlus
Hea filmi aluseks on ausad ja usalduslikud suhted. Paljud probleemid on lahendatavad neist rääkides. Enamasti on teine inimene vaid telefonikõne, sõnumi või meili kaugusel. Eeldamise ja vältimise asemel tuleks omavahel suhelda. Alati tasub meeles pidada, et kõik osapooled töötavad võimalikult hea filmi nimel.
Stsenaristi roll
Olenevalt projektist on stsenaristi roll väga erinev. Tegemist võib olla stsenaristi originaalideega, kellegi teise esialgse ideekavandiga, romaani adaptatsiooni või ümberkirjutamist vajava valmis stsenaariumiga.
Lepi produtsendiga ja režissööriga võimalikult varajases staadiumis kokku, milline teie koostöö välja näeb, kas ja mil määral osaleb režissöör kirjutamisprotsessis (ta võib olla kaasstsenarist või anda vaid tagasisidet), kas ja millal on plaanis kaasata stsenaariumitoimetaja, kuivõrd tahad ise filmi valmimise protsessi kaasatud olla ettevalmistuse, võtete või järeltootmise faasis. Väljenda selgelt oma ootusi kogu filmi kirjutamise ja valmimise protsessile.
Igal juhul peab stsenaariumi kirjutamiseks olema tagatud piisav aeg, pingevaba õhkkond ja loominguline vabadus.
Kirjalik leping
Kirjalik leping produtsendiga tuleb sõlmida võimalikult vara, enne kui algab töö stsenaariumiga. See on kasulik nii stsenaristile kui produtsendile, sest aitab vältida hilisemaid arusaamatusi omavahelises suhtluses. Lepingu koostamisel ning läbirääkimistel oleks hea kasutada juristi abi.
Stsenaariumi lepingu tegemist ei tohi jätta viimasele minutile enne rahastustaotluste esitamist. Stsenaristile peab jääma mõistlik aeg lepinguga tutvumiseks ning läbirääkimiste pidamiseks. See on samuti oluline mõlemale osapoolele.
Kui tegemist on kahes ametis töötava loovisikuga nagu stsenarist-režissöör, siis temaga sõlmitakse mõlema ameti kohta eraldi leping, k. a. autorileping stsenaristina.
Töö alustamine
Stsenaristi töö algab ideekavandi ja treatmenti kirjutamisest. Tootja peaks olema valmis panustama oma vahenditest sellesse faasi, vastasel juhul jääb kogu rahaline risk (tasustamata tehtud tööna) kuni võimaliku toetuse saamiseni stsenaristi kanda. Treatmenti kirjutamine on äärmiselt ajamahukas töö. Stsenaristilt ei saa eeldada tasuta töö tegemist nagu seda ei eeldata ka teistelt oma ala professionaalidelt.
Kogenud stsenaristi puhul peaks produtsent olema võimeline suulise pitchi ja varasemate tööde põhjal otsustama, kas ta on huvitatud stsenaristi ideest ja nägemusest. Edasine töö peaks jätkuma lepingu alusel ja olema tasustatud.
Optsioonileping
Kui pöördud produtsendi poole oma originaalideega, siis on soovitav esialgu sõlmida mõistliku tähtajaga (näiteks kaheks aastaks) optsioonileping. Nii ei jää idee lõksu, kui produtsent projekti arendamisest loobub või sellega liialt viivitab.
Varalised õigused
Stsenarist ei pea loobuma tootja kasuks kõigist varalistest õigustest. Lepingus peab olema täpselt kirja pandud, millistest õigustest stsenarist loobub. Stsenaristi jaoks on olulised näiteks õigused uusversiooni (remake) või järgede (sequel/prequel) tegemiseks ja erinevate adaptatsioonide õigused (sari, raamat, näidend, koomiks, mäng jne), aga mitte ainult.
Autori isiklikud õigused on võõrandamatud
Eesti autoriõiguse seaduse §12 nimetatud autori isiklikud õigused (õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus vaidlustada nõusolekuta tehtud muudatusi, õigus vaidlustada moonutusi jne) on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad.
Stsenaristi kaasamine
Stsenaristil on õigus eeldada, et produtsent hoiab teda kursis filmiprojekti arenguga: annab teada eraldatud toetustest, osatäitjate leidmise protsessist, kaasab filmi ettevalmistusse, kutsub linastustele, kus toimuvad kohtumised tegijatega, teavitab filmi linastumistest festivalidel ja võimalustest festivalidel osaleda, samuti on valmis andma aru filmi müügituludest.
Kui stsenaariumis tehakse muudatusi pärast lõpliku stsenaariumi üleandmist ja enne võtete algust (näiteks lokatsioonide valiku tõttu, näitlejaproovide tulemusel või režiistsenaariumi valmimise käigus), tuleb nendest anda teada ka stsenaristile ja pakkuda võimalust tagasisidet anda.
Samuti on loomulik, et stsenarist osaleb järeltootmisprotsessis, näiteks montaažirea läbivaatustel.
Sõltuvalt koostöövormist ja kokkulepetest võib stsenarist osaleda ka filmivõtetel. Stsenaristi eesmärk ei ole seejuures kontrollida filmi tekstitruudust, vaid olla vajadusel filmi erinevates valmimisjärkudes partneriks režissöörile (ja ka produtsendile), aidates näha dramaturgilist tervikut ning anda tagasisidet.
Kuna Eesti filmikultuuris pole selline praktika seni kuigi tavapärane, tuleks tööd alustades produtsendi ja režissööriga oma ootustest rääkida.
Autorsus tiitrites
Stsenaristil on õigus saada ära märgitud filmi tiitrites, samuti on tal õigus oma nime kasutamisest loobuda.
Stsenaariumi autor tuleb märkida filmi tiitrites “stsenaristina” (või mitmuses, kui on rohkem kui üks autor). Stsenaristina nimetatud isik peab olema märkimisväärselt panustanud stsenaariumi teksti kirjutamisse.
Kui keegi osaleb lisaks stsenaristile loo välja mõtlemises, struktuuri arendamises, ajurünnakutes või teeb stsenaariumisse väiksemaid parandusi, võib ta filmi lõputiitrites ära märkida “loo/idee autorina”.
Stsenaristi tasu
Stsenaristi tasu määratakse osapoolte kokkuleppel ning oleneb stsenaristi kogemusest ja seni tehtud töödest.
Üldlevinud rahvusvahelise tava kohaselt on stsenaristi tasu 3-5% filmi lõplikust eelarvest (hinnatuma ja kogenenuma kirjutaja puhul ka rohkem), kui filmi eelarve on vähemalt 500 000€. Väiksema eelarve korral on stsenaristi töötasu protsentuaalselt suurem. Nimetatud stsenaristi tasu sisaldab kõiki võimalikke riiklikke makse (v.a. käibemaksu, kui arveldatakse ettevõtte kaudu, mis on käibemaksukohustuslane).
Oluline on kokku leppida ja lepingusse kirja panna, milline on stsenaristi osa (nn royalties) filmi teenitud tulust. Rahvusvahelise tava kohaselt on see vähemalt 3% tootja puhaskasumist.
Võimalik on lisada ka klausel, et teatud vaatajanumbri ületamisel makstakse stsenaristile lisatasu. Näiteks kui vaatajate hulk ületab 100 000, saab stsenarist lisatasu 10 000€ (siin toodud numbrid on näitlikud ja sõltuvad läbirääkimistest).
Eraldi tasustatakse stsenaristi töö filmivõtete ajal, kui selleks tekib vajadus.
Maksegraafik
Leppige täpselt kokku, mille eest ja millal maksed tehakse. Kirjutage eraldi välja tasu treatmenti, stsenaariumi 1. versiooni ja edasiste versioonide eest. NÄITEKS: treatment 20%, 1. draft 30%, 2. draft 20%, 3 draft 10% jne (numbrid on näitlikud ja sõltuvad läbirääkimistest).
Hiljemalt esimese võttepäeva alguseks peaks stsenaristil kogu esialgne töötasu käes olema.
Toetused
Stsenaristi tasudest rääkides on oluline teada ka Eesti riiklikku filmide toetussüsteemi. Täispikkade mängufilmide stsenaariumi kirjutamist ja arendamist rahastatakse Eestis peamiselt Eesti Filmi Instituudi ning Eesti Kultuurkapitali eraldatud toetustest ja tootjate omafinantseeringust.
Viimasel ajal on ka erasektor hakanud üha rohkem raha filmitootmisesse investeerima.
Riiklike toetuste suurused on:
Täispika mängu- või animafilmi stsenaarium: kuni 10 000 € (EFI)
Täispika mängufilmi arendustoetus: kuni 50 000 € (EFI, ei sisalda eelnevaid toetusi)
Täispika mängufilmi esialgse versiooni kirjutamine: kuni 2000 € (Kulka)
Täispika mängufilmi stsenaariumi arendamine: kuni 10 000 € (Kulka, sisaldab kõiki varasemaid toetusi).
Täispika mängufilmi arendamine: kuni 25 000 € (Kulka, sisaldab kõiki varasemaid toetusi).
Kokku on võimalik seega saada Eesti riiklikelt rahastajatelt filmi arenduseks 95 000 €. Filmi arenduse faasis on stsenaarium kõige olulisem dokument, sellega pannakse alus kogu filmi rahastusele. Stsenarist peaks saama põhiosa oma esialgsest tasust arendusperioodil, mis lõpeb tootmistoetuse taotlemisega.