ESG põhikiri

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi “Ühing”) nimi on MTÜ Eesti Stsenaristide Gild (inglise keeles Non-Profit Organisation Estonian Screenwriters’ Guild).
1.2. Ühingu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Ühingu eesmärk on professionaalse stsenaristika edendamine.
Eesmärgi saavutamiseks korraldab Ühing järgnevaid tegevusi:

  • koondab eesti stsenariste ning loob ja hoiab eesti stsenaristide omavahelisi suhteid;
  • korraldab erialaseid täiendkoolitusi ja töötubasid stsenaristidele ja stsenaariumitoimetajatele;
  • kaitseb stsenaristide õigusi ja huve;
  • jagab infot ürituste, koolituste, konverentside, töövõimaluste kohta;
  • loob kontakte eesti ja välisriikide stsenaristide ja erialaste organisatsioonide vahel;
  • korraldab eesti stsenaariumite andmebaasi Sahtel tegevust. Sahtel aitab luua kontakte stsenaristide ja filmitootjate vahel, aitab kohalikul stsenaristil leida töövõimalusi, innustab algupäraste teoste loomist, innustab algupäraste teoste põhjal filmide valmimist;
  • loob ja hoiab suhteid stsenaristide ja teiste filmiprofessionaalide vahel;
  • suhtleb filmialaste ja teiste valdkondade organisatsioonide ja ettevõtetega;
  • innustab stsenaristikaalase kirjanduse, artiklite ja teadustööde loomist ning vahendamist;
  • aitab avalikkusel teadvustada stsenaristi kui autori rolli filmi valmimisel;
  • osaleb filmipoliitika kujundamisel.

1.4. Ühing on asutatud määramata tähtajaga.

2. ÜHINGU LIIKMED, LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING VÄLJAARVAMISE JA VÄLJAASTUMISE TINGIMUSED JA KORD

2.1. Ühingu liikmeks võib olla füüsiline isik, kes on audiovisuaalteose (film, telesari, videomäng jms) stsenarist, kellel on erialane kõrgharidus või sellele vastav töökogemus, või kes on stsenaariumitoimetaja või -teoreetik.
2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise kord:
2.2.1. Ühingu liikmeks astuja esitab kirjaliku avalduse, CV ja Ühingu kahe liikme soovituse.
2.2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Liikmeks vastuvõtmise otsuse teatab juhatus kahe nädala jooksul pärast otsuse tegemist.
2.3. Ühingu liikmel on õigus:
2.3.1. osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul;
2.3.2. valida ja olla valitud Ühingu juht- ja kontrollorganite liikmeks;
2.3.3. võtta osa kõikidest Ühingu poolt organiseeritud üritustest;
2.3.4. saada Ühingu juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta;
2.3.5. kasutada Ühingu vara vastavalt kehtivatele sisekorraeeskirjadele;
2.3.6. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel Ühingust välja astuda.
2.3.7. Liikmemaksule ja sisseastumistasule täiendavaid varalisi kohustusi võib Ühingu liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
2.3.8. Ühingu liikmel on õigus kasutada teose tiitrites oma nime järel Ühingu nime lühendit ESG.
2.4. Ühingu liikme kohustused:
2.4.1. järgida Ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ning Ühingu juhtorganite otsuseid;
2.4.2. tasuda ühekordne sisseastumistasu ja liikmemaks igal aastal üldkoosoleku poolt kehtestatud ajaks ja suuruses;
2.4.3. aidata oma tegevusega kaasa Ühingu eesmärkide saavutamisele;
2.4.4. teatada Ühingu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed;
2.4.5. hoida ja kasutada heaperemehelikult ja otstarbekalt Ühingule kuuluvat vara;
2.4.6. hüvitada Ühingule omasüülise tegevuse tagajärjel Ühingule põhjustatud kahju;
2.4.7. tasuda liikmemaksu kogu majandusaasta eest ka siis, kui ta liikmesus lõpeb aasta kestel;
2.4.8. Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel tagastada kahe nädala jooksul temale kasutada antud Ühingu vara.
2.4.9. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.5. Liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikme võib Ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
2.5.1. Ühingu liige ei ole tähtajaks tasunud Ühingu liikmemaksu;
2.5.2. Ühingu liige ei ole kahe aasta jooksul osalenud või volitanud teist liiget ennast esindama ühelgi üldkoosolekul;
2.6. Liikme võib Ühingust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
2.7. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab Ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.
2.8. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.

3. ÜLDKOOSOLEK
3.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
3.2. Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
3.2.1. põhikirja muutmine. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest;
3.2.2. eesmärgi muutmine. Põhikirjas ettenähtud Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek;
3.2.3. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3.2.4. volinike valimine ja tagasikutsumine;
3.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine;
3.2.6. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.
3.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist kirjaliku teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
3.4. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
3.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.
3.6. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühingu liige. Ühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui esindajale on antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
3.7. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Ühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Ühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
3.8. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed.
3.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
3.10. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
3.11. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.

4. JUHATUS
4.1. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on 5 liiget.
4.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kaheks aastaks.
4.3. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Kõik juhatuse otsused protokollitakse.
4.4. Juhatus peab andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
4.5. Juhatus korraldab Ühingu liikmete arvestuse.
4.6. Juhatus korraldab vähemalt üks kord aastas Ühingu üldkoosoleku ja määrab üldkoosoleku päevakorra. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
4.7. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab heakskiidetud aruande üldkoosolekule. Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
4.8. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõikide tehingute tegemisel.
4.9. Juhatuse liikmed on Ühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud Ühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid.
4.10. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise, võimetuse korral Ühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
4.11. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, esitades juhatusele kirjaliku avalduse.
4.12. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud Ühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

5. LÕPPSÄTTED
5.1. Ühingu lõpetamine või likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
5.2. Ühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
5.3. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
5.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.

Asutajaliikmed:
Andris Feldmanis
Leana Jalukse
Margit Keerdo-Dawson
Lauri Lippmaa
Laura Raud